Rämpsposti ehk soovimatu reklaamsisuga masspostitustega on enamik ilmselt tuttav nii paberkirjavahetuse kui ka e-posti kaudu. Tüütud on kahtlemata mõlemad, kuid e-postile on tunduvalt lihtsam reageerida. Soovimatule e-kirjale ei tohiks aga mõtlematult vastata.
Kindlasti ei tasu vastu võtta nn eripakkumisi, mida teile e-kirja teel võidakse pakkuda, ettevaatlik tasub olla ka linkidega, mille kaudu saab väidetavalt end spämmkirja saajate nimekirjast kustutada. Selliselt toimides annate te rämpskirja saatjale teada, et kirja adressaat on kirja kätte saanud ja tegu on reaalselt töötava e-posti aadressiga ning lõpptulemusena leiate end veel kümnest rämpsposti nimekirjast. Kirja avades tasub ka jälgida, et väljaminevate kirjade hulka ei tekiks automaatselt lugemiskinnitust rämpskirja saatjale.
Pöörake tähelepanu interneti turvalisusele
Enne salajaste andmete (internetipanga paroolid, krediitkaardi andmed jms) sisestamist tehke kindlaks, kas ühendus on turvaline (ehk krüpteeritud). Internet Exploreri ja Netscape’i brauserites on ühenduse turvalisuse indikaatoriks luku sümbol ekraani alumises osas. Kui ilmub kinnise luku kujutis, siis on ühendus turvaline. Teiseks turvalise ühenduse indikaatoriks on veebiaadressi alguses olev https:// tavalise asemel.
Ka tavaline internetibrauser edastab teatavat infot arvutikasutaja kohta, kui ühenduseks kasutatavat IP-aadressi saab siduda kindla persooniga (ja enamiku püsiühenduse kasutajate puhul saab neid omavahel siduda). Et näha, missugust infot brauser teie arvuti kohta edastab, võite külastada lehekülge privacy.net/analyze/.
Ärge avaldage oma isikuandmeid võõrastele
Internetikommunikatsiooni mugavus ja kiirus peegeldub nn internetitutvuste ja -sõpruste tekkimises. Võrgu vahendusel võib leida kirjasõpru, jututubades või jutukaprogrammide abil saab ka vahetult suhelda. Samas on oluline mõista, et internetitutvused kujutavad endast teatavat ohtu. Lisaks enesestmõistetavalt konfidentsiaalsetele andmetele, nagu krediitkaardi number, võiks lähema tutvuse saavutamiseni varjata ka oma elu- ja töökohta ning telefoninumbreid.
Arvestage, et teie tööarvutit võidakse jälgida. Vältige isiklike kirjade saatmist e-posti listidesse ja hoidke konfidentsiaalset materjali koduarvutis. Arvutivõrku ühendatud arvuti kujutab endast alati turvariski. Välisvõrgu ja arvuti vahel on tavaliselt tulemüür, mis kaitseb arvutit sissetungi eest. Sisevõrkudes seevastu on turvalisuse aste madalam ja süsteemi haldaja saab arvutikasutaja tegevust vähese vaevaga jälgida. Seetõttu peaks vältima isiklike failide salvestamist tööarvutis.
Samuti tasub e-posti vahetamisel olla tähelepanelik – vastates e-posti listist tulnud kirjale, jälgige kirja päisest, kellele vastus saadetakse. Pole harvad juhused, kus ühele inimesele mõeldud kiri satub terve listi liikmeskonna kätte.
| ||||
